Kuidas jõuab leib meie lauale?

Kui rukis on kenasti sügisel maha külvatud, siis peale mõnusat talvitumist tärkab ta kevadel elule. Augustiks on rukis juba mõnusalt küps, et seda saab sirbiga sihh ja sahh maha lõigata. Viljavihud seotakse kokku ning tehakse hakid, mille kohta Katarina ütles, et nagu onnid. Hakid on selleks vajalikud, et vihm vilja läbi ei leotaks.

Vili pandi kuivama talumajades üles taladele, kuhu toasoojus kõige mõnusamini ulatus. 

Ja nüüd, nagu pildilt näha, võetakse koodid ja pekstakse terad rukkis välja.

Ja siin need terad ongi. Nüüd hakkame jahu tegema.

Tööhoos on 3. klassi Gregor, kes jahvatab käsikivil nagu vaeslapsed muinasjuttudes. Tegelikult oligi vanasti jahu jahvatamine rohkem naiste töö. Lea ka korra proovis, kuid selline tegevus tundus liiga raske. 

Ennäe! Ei läinud kaht päevagi, kui juba leivataigen valmis kerkinud. Siiski oli Mikul meeles, et vanasti läks täpselt kaks päeva, et tainast leiba tegema saaks hakata.





Ja nüüd algas vana-aegne telefonimäng - anna tainas edasi viimasele. (Ei tea, kas sellest siis midagi järele ka jääb?)

Kui leivad ahjust välja võeti, võite ette kujutada, kui magus oli see lõhn, mis tuba täitis. 

Ja kui krõbedad olid kakukesed, mida pärast omatehtud võiga krõbistasime. Siin pildil on kakukesed veel ahju panemata....

 

.....kuid võitegu käib täie hooga.

 

Laste mõtted sellest päevast:
Katarina: Me tegime leiba, tampisime rukki seemneid lahti ja muud säärast. Ma õppisin et lehma, kellel pole veel vasikat, nimetatakse mullikaks.

Anne-Mai:Me tegime leiba ja võid, nägime mullikat ja ponisid.

Lea: Mulle meeldis kõige rohkem teha võid.

Katrin: Me käisime Ülenurmel ja tegime hästi palju leibu.

Hugo: Me käisime Põllumajandusmuuseumis.  Nägime mullikat ja õppisime leiba tegema. Mulle meeldis teha võid.

Marleen: Meile näidati seal videot, kuidas tehti leiba enne ja kuidas nüüd. Pärast saime süüa. 

Sirli:Me käisime Ülenurmel. Me nägime pulli, kelle nimi oli mullikas.

Annabel: Mina õppisin leivataigent tegema. 

Reio: Mulle meeldisid traktorid.

Mikk: Nägime ka hobuste pilte. Ma õppisin, et vanasti valmis leiva tainas kaks päeva. Mulle meeldis leiba süüa.     

JÄTKU LEIBA!